Seekord siis metsa matkama!
Loodus on võimas!
Muide, Paranapiacaba vanas indiaanlaste keeles, Tupi, tähendab: "kus sa leiad mere".
Teekond (seekord metroo, rongi ja bussiga):
Rongid ise on sellised:
See linn on kogu aeg udus :D Aga seda selgitab ka müüt:
Paranapiacaba oli linn kuhu britid rajasid Brasiilia esimese raudtee. Seega oli seal selgelt eraldatud briti kõrgklassi elukoht (mäe otsas) ja töölistest alamklass (selle ehitusel orjasid ei kasutatud) allpool. Nendevahelised suhted olid loomulikult piiratud ja nii tekkis suur paanika kui linna tähtsaima, rikkaima mehe poeg armus alamklassi tsikki ja need tahtsid abiellud. Isa ei keelanud abielu ja kõik oli tore. Pulmapäeval aga röövis isa oma poja ja pani rongi peale, mis viis tüübi Inglismaale=) seega abielu jäi ära. Tibi sattus sellest suurde masendusse ja hüppas sealt samast mäe otsast, kus on kirik, alla. Ja nii siis räägitakse, et iga kord kui udu tuleb mäe kohale, nägi neiu kedagi linna tulemas, kes meenutas tema peigmeest ja tuleb järgi tsekkama :P Muahahahahaaaaa!!!
Ja mets on võimas kogu oma liigiküllusega..!
Hihiiii.. seal kasvab üks eriline puuvili (vist??? nime ei mäleta....), mida mujal ei kasva, niiet alati sinna sattudes tuleb seda kooki maitsta, et ikka ära ei unustaks..... Linn ja seal olevad söögikohad ise on nagu 'vanaema köök', selline mõnus vanakooli lauavakstute ja linikutega euronõuetele mittevastav aga väga armas ja maitsev!
Posts
No comments:
Post a Comment